Nädal 11: Uuendus valmis → push live

Tänapäeva tarkvaramaailmas ei piisa enam ainult heast ideest või lihtsalt toimivast programmist. Sama oluline on ka see, mis suunas seda tarkvara arendatakse ning kuidas sellega raha teenitakse, sest ilma ühe või teiseta väga pikalt konkurentsis vastu ei pea. Selle illustreerimiseks on mul tagataskust võtta näiteks Spotify, mis on paljudele inimestele osaks igapäevaelust ning mille pealt on üsna lihtne aru saada, kuidas arendus- ja ärimudel koos toimivad.

Kui alustada arendusmudelist, siis Spotify kasutab agiilset arendust, mis tänapäeval minu kännu otsast vaadatuna paistab pigem standardiks kujunenud ning tähendab sisuliselt seda, et tarkvara ei ehitata valmis ühe suure ja lõpliku projektina, vaid seda arendatakse pidevalt väikeste sammude kaupa, ning muudatusi tehakse jooksvalt vastavalt vajadusele. Reaalsuses tähendab see seda, et kui kasutajad tahavad midagi uut või mingi funktsioon ei tööta nii nagu peaks, ei pea ootama mingit suurt "update"-i, vaid asi tehakse suhteliselt kiiresti korda. See annab arendajatele suure paindlikkuse aga samas, kui tiimide vahel puudub korralik kommunikatsioon või visioon, võib asi üsna kiiresti käest ära minna ja tulemuseks on pigem segasummasuvila kui toimiv süsteem.

Kui vaadata ärimudelit, siis Spotify kasutab freemium mudelit, ehk me saame kasutada teenust tasuta, kuid peame leppima teatud piirangutega, nagu reklaamid lugude vahel ning väiksem kontroll muusika üle. Kui tahame paremat kasutajakogemust, siis tuleb üle minna tasulisele versioonile. Sisuliselt tähendab see seda, et igaüks meist saab tasuta versiooni ära proovida, kas teenus üldse meeldib, ning alles siis otsustada, kas oled valmis igakuiselt selle eest ka maksma. See on üsna nutikas lähenemine, sest nii saadakse massid sisse, antakse lusikaotsast moosi maitse suhu ning tõmmatakse õnge otsa.

Samas ei ole ka see mudel ideaalne, sest alati jääb suur hulk kasutajaid tasuta versiooni peale ning ei too otseselt nii palju raha sisse, kui tasulised kasutajad, mis tõttu peab ettevõte leidma viise, kuidas meid kas läbi reklaamide monetiseerida või moosima meid proovima tasulist versiooni kommi hinnaga lootuses, et me ei taha ega suuda enam tasuta versiooni kasutada, kuna "premium" maitseb paremini. Ehk siis tasuta ja tasulise osa vaheline tasakaal peab olema täpselt paigas, sest kui tasuta versioon on liiga hea ei hakka keegi maksma aga kui see on liiga halb ei tule kasutajaid üldse ja siis on kogu mudel põhimõtteliselt mõttetu.

Kui nüüd kogu seda kompotti vaadata, siis Spotify puhul on näha (ka omast kogemusest), kuidas agiilne arendusmudel ja freemium ärimudel teineteist toetavad, sest kiire arendus võimaldab pidevalt uusi funktsioone lisada ja teenust paremaks teha, samal ajal kui ärimudel aitab selle kõige pealt raha teenida.

Kokkuvõttes võib öelda, et Spotify edu ei tule ainult heast ideest, vaid pigem sellest, et nad on suutnud üsna hästi ühendada paindliku arendusviisi ja toimiva ärimudeli, mis võimaldab neil korraga nii kasutajaid hoida, kui ka kasumit teenida. Algusaegu, kuidas Spotify nii suure monopoli muusikamaailmas saavutas selles blogis ei puudata :)

Kasutatud allikas: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_11:_Arendus-_ja_%C3%A4rimudelid

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

NÄDAL 4 | Info- ja võrguühiskond

Nädal 5: Tarzan suurlinnas

Nädal 3: Uus meedia